Malbec

Tekst August Alop

Malbec kuulub tumedate viinamarjade n-ö teise ešeloni, mille kodukant on Edela-Prantsusmaa, sh Bordeaux. Oma tumeda kesta tõttu on ta võimeline andma veinile vägagi tugevat värvi, mistõttu Cahors’i Malbec-veini nimetatakse mõnikord mustaks veiniks.

Bordeaux’le lisaks kasvatatakse Malbeci Loire’i orus, aga sarnaselt Bordeaux’ga on tema kasvupind kahanemas. Uus kodu sellele marjale on siiski leidunud –  Argentina, kus teda kasvatatakse umbes 10 000-l hektaril (võrdluseks: Bordeaux’s umbes 1000 hektaril).

Malbeci on kasvatatud Prantsusmaal kunagi 30 departemangus ja tema kohta on olnud käibel ligi 400 nime. Tuntumad nendest on Edela-Prantsusmaa nimi Cot või Côt, mida paljud peavad selle sordi õigeks nimeks. Bordeaux' paremkaldal, Libourne’is, tuntakse teda nime all Pressac, Cahors’is – Auxerrois, milline nimekuju tuleb hoopiski Põhja-Burgundiast, kus seda sorti ka kunagi kasvatati. Natuke erinev oli ta nimekuju varem ka Argentinas - Malbeck. Tšiilis, kus teda esineb samuti (ta on punaste marjade osas kasvupinnalt seitsmendal kohal), hääldatakse seda nime ilma k-ta lõpus.

Malbeci kahanev populaarsus Bordeaux’s ei tähenda, et seda sorti ei kasutaks tuntud Cru Classé mõisad oma tippveinide segudes, kuigi Petit Verdot on eelistatum. Vaevalt ka Malbeci nõnda väikeses koguses (1– 2%) lisamine veini iseloomule erilist mõju avaldab, seda enam, et tal on sarnaseid jooni Merlot’ga. Kuna see sort on vastuvõtlik seenhaigustele ja hallitusele ning külmakartlik, ei sobi ta just kõige paremini Bordeaux’ kliimasse.

Cahors’i veinide valmistamise normid ütlevad, et veinis peab olema vähemalt 70% Malbeci ja parimal juhul on need väga tumedad ja intensiivsed (küll mitte eriti täidlased) veinid.

Argentina on Malbecile tõeliselt uus kodumaa ja teda kasvatatakse enamikus veinipiirkondades. Siin tehakse ka 100% Malbec-veini, kuid tihti lisatakse mõningal määral Cabernet Sauvignoni. Tunnustatumad tootjad on Etchart (Mendozas ja Saltas), Finca Flichman (Mendoza), Peñaflor (paljudes regioonides), Vini Riojanas (Salta), Pasqual Toso (Mendoza), Trapiche (kuulub Peñaflori alla).

Võrdlusmaterjali Argentina Malbecile leidub mujalt maailmast väga vähe, ehk ainult Tšiilist ja loomulikult Cahors’ist. Tšiili Malbeci puhul võib esile tuua tema veidi suuremat pargisust ja täidlust kui teisel pool Andide mäeahelikku Argentinas. Samas esineb siin harva ühe sordi veini ja Malbeci segatakse Merlot’, Cabernet Sauvignoni jt sortidega.

Muu maailma veiniregioonides kasvatatakse seda sorti väga vähe ja nimetamistvääriv on ehk ainult California nn Meritage-veinid, Bordeaux’ stiil, kus Malbec on üheks komponendiks Cabernet Sauvignoni, Cabernet Franci ja Merlot’ kõrval.

Toit ja Malbec on üsna vähe käsitletud teema, kuna seda viinamarjasorti on kasutatud peamiselt teistega segamiseks ja alles Argentina veinide ekspansioon viimastel aastakümnetel tõi selle küsimuse päevakorda. Lihtsad ja odavad Malbec-veinid, mis on keskmise täidluse ja pargisusega ning enamasti taimsete aroomidega ja mahlakad, sobivad mitmesuguste toitudega sealihast. Samas on selle sordi hinnalisemad veinid (eriti Reserva) väga rikkalikud, intensiivsed ja pargised ning lausa nõuavad poolküpset loomaliha.

KÖÖK/2005